Meistri lugu
Kaur Vasli
keraamik
Keraamika peale sattusin läbi juhuse, kui mind Räpina keraamika töökoda vaatama kutsuti. Töökojas jäi mulle kohe silma vana nõukogude aegne potikeder ja küsisin luba savi treimist proovida. Minu üllatuseks olid töökoja töötajad kõik väga julgustavad ja lahked näpunäiteid jagama. Mäletan, kuidas aeg lendas – kolm tundi möödus täiesti märkamatult. Kui olin oma esimese väikese vaasi meenutava keskelt õõnsa savitombu valmis saanud, olin kindel, et tahan seda veel teha.
Mõne aja pärast pakuti mulle töökoja võtit, et saaksin pärast tööaega proovimas käia. Hakkasin regulaarselt harjutamas käima ja veetsin pikki õhtuid kedra taga. Õpetust leidsin põhiliselt internetist. Aegamööda hakati minu asju ka müüki panema ja ei läinud kaua kuni päriselt töökotta tööle sain asuda. Töötasin põhiliselt kedra taga, treides toorikuid. Kõige enam meeldib mulle treida suuri ja mahukaid vorme. Esimest korda tundsin, et tegelen õige asjaga. Nüüd on mul endal kodus ahi, keder ja ruum, kus oma keraamikat teha. Vahepeal käin kolleegidele suuremaid toorikuid treimas, nagu suuremad kausid ja potid.
Olen paaril aastal Tartu lähedal Uhti kõrtsihoones toimuval Kedrafestil uudistajatele potikedral treimise töötuba läbi viinud ja 2018. aastal samal üritusel võitsin treimisvõistluse. Lähitulevikus on paanis minna keraamikat edasi õppima, et oskusi täiendada ja silmaringi laiendada.
Kuidas ma seda teen?
Alustuseks tuleb savi sõtkuda ja veenduda ,et savikeha sisse õhutaskuid ei jääks hoidmaks ära hilisemad probleemid põletusel ja kindlustades selle, et nõu ahjus ei puruneks. Järgmiseks tuleb savi potikedral tsentreerida, valmistudes treimiseks. Treitakse kätega, kasutades vett, et savi pind libedaks muuta. Pärast tsentreerimist tuleb treida savi koonilise silindri kujuliseks ja sellest edasi saab esemele muu vormi anda. Olgu selleks siis kruus, kann või kauss – kõik saavad alguse tavalisest silindrist. Pärast treimist pannakse toodang riiulitele kuivama kuskil 1-3 päevaks olenevalt õhuniiskusest. Kile all püsib savi niiskena isegi rohkem kui nädal.
Kuivamise käigus savikeha kahaneb, olenevalt savi tüübist. Kahanemist tuleb arvestada, kui teha mistahes kaanega esemeid või on vaja kindla mahutavusega anumat. Nahkkuivaks kuivanud ese on valmis dekoreerimiseks ja sanga liitmiseks. Liimimiseks on kõige parem kasutada vedelet savilobri, mis on treimisel üle jäänud. Kõigepealt karestatakse nii sanga kui kruusi pind, seejärel kaetakse pinnad saviliimiga ja liidetakse kokku. Õige viskoossusega saviliim tagab tugeva ühenduse, mis kestab.
Dekoreerimiseks tuleb katta eseme pind valitud värvi angoobiga(värvitud vedel savi). Angoobi tahenedes on võimalik selle sisse muster lõigata. Mustri lõikamisel tuleb nähtavale angoobi all olev valge savikeha. Järgmiseks tuleb lasta toodangul täiesti läbi kuivada, mis võtab aega mõned päevad, olenevalt õhuniiskusest ja temperatuurist. Kuiv ese tuleb viimistleda, eemaldades savi pinnalt tolm ja muu selline. Pärast viimistlust on asjad valmis eelpõletuseks.
900 kraadi juures eelpõletus kestab umbes 7 tundi, pärast mida ahi jahtub 3-4 tundi. Kui ahi ja seal olev keraamika on maha jahtunud, saab alustada glasuurimisega. Väiksemaid asju saab glasuuri sisse kasta, aga suuremaid tuleb glasuuriga üle valada. Eseme pind, mis toetub vastu ahjuplaati, jääb alati glasuurimata. Glasuuritud märg keraamika tuleb enne põletust ahjus madalal kuumusel kuivatada või lasta õhu käes kuivada. Viimane põletus toimub 1220 kraadi juures ja kestab umbes 10 tundi. Pärast ahju jahtumist saab lõpuks asjad välja võtta. Arvan, et kõik on nõus sellega, et ahju avamine on keraamika tegemise juures kõige parem osa.