Meistri lugu
Sander Veskimeister
meister
Idee toota lambavillast graanuleid sai alguse vajadusest lambavillaga midagi ette võtta. Lambavillast saab väga palju toredaid asju teha, kuid veel rohkem jääb villa ikkagi üle. Kõigil lambakasvatajatel on mõni kott villa varuks, mida käsitööga tegelevad inimesed ära ei kasuta, kuna käsitöö tarbeks läheb kaubaks ainult kõrgema sordi materjal.
Vaadates ringi, mis maailmas villast tehakse, jäi silma, et osades EU riikides kasutatakse lambavilla väetamise ja multšimise eesmärgil. Tegime siis Villatoode OÜ meeskonnaga esimesed proovigranuleerimised, katsetasime toodet ise ning andsime ka teistele aiandushuvilistele graanulit testida. Saadud tulemused andsid selgelt märku, et sellest võiks kujuneda tootmine.
Läbi Mää kaubamärgi soovime anda võimaluse lambavilla kui supermaterjali jätkusuutlikuks kasutamiseks: anname oma panuse ringmajanduse toimimisele, kus senine jääkprodukt leiab väljundi loodussõbraliku taimekasvatuse osana.
Kuidas ma seda teen?
Lambavill sorteeritakse, purustatakse ning saadud mass homogeniseeritakse, granuleeritakse ja jahutatakse. Villale ei lisata midagi juurde, samas säilivad tema head omadused. Kuna materjal on õhuline, kontsentreerib granuleeritud kokkupressimine kõik villa head omadused. Nii muutub ka väetis hõlpsasti pakitavaks ja transporditavaks.
Oma katsetustest, õnnestumistest ja ebaõnnestumistest, oleme teinud järeldused ja pidanud oluliseks, et meie tegevusel oleks võimalikult väike keskkonna jalajälg, et vill oleks väärindatud võimalikult pügamiskoha lähedal vähendamaks transporti, millest võidavad enim lambapidajad ning et toode pakuks mitut kasutegurit korraga.
Villagraanulid sisaldavad lämmastikku, fosforit, kaaliumi, magneesiumi, väävlit ning teisi mikroelemente. Lambavilla graanulid lagunevad maapinnas õhuhapniku, niiskuse ja soojuse mõjul. Lagunemise käigus eraldavad graanulid mikroelemente ja rikastavad seeläbi mulda. Lambavillast pressitud graanulid lagunevad maapinnas umbes 6 kuud. Pikaajaline lagunemine päästab taimekasvataja tülikast väetamisest.
Villagraanulitel on suur niiskusimavus, mistõttu väheneb nii kastmiskordade arv kui ka ülekastmise risk. Graanulid sobivad eriti hästi kodude ja kontorite lillepottidesse ja konteineritesse, kus tavapäraselt kipuvad taimed kiiremini ära kuivama. Graanul aitab mullas vett salvestada ning niiskust vabastades väetatakse samaaegselt ka ümbritsevat mulda.
Lambavillast pressitud graanulid ärritavad limuste jalga ja sunnivad neid teist teed otsima. Kasutades graanuleid kasvukohas ümber taime paksema kihina laotatult, aitab graanul hoida maapinda selle all ühtlasemal temperatuuril. Niimoodi toimides saab ära hoida nii kevadistest temperatuurikõikumistest tulenevat kahju kui tigude ja nälkjate pealetungi.
Meie soov on pakkuda kõrgemat lisaväärtust lambakasvatajatele ja pakkuda täpselt sihitud toodet taimekasvatajatele. Kuigi maailmas on juba mõned aastad villagraanulite kasulikkust uuritud, on meil käivitatud koostöö ka Eesti Maaülikooli teadlastega. Soovime teha kohapealse tooraine ja keskkonnaga uuringuid ning pakkuda tulevikus uusi tooteid.