Meistri lugu
Eneken Volkov
ehtekunstnik
Valmistan hobina puidust ja epoksiidvaigust käsitöö ehteid. Oma kätega midagi valmistada ja joonistada on meeldinud mulle juba väikesest peale. Sellepärast leidub kõigil mu sõpradel joonistus või kingitus, mille olen neile mõeldes ise teinud. Kui varem tegelesin pealmiselt joonistamisega, millega muidugi tegelen praegugi edasi, siis 2019. aasta suvel tekkis mul suur huvi meisterdada ripatseid, kasutades epoksiidvaiku ja puitu. Puitu ja epoksiidvaiku kombineerides on võimalusi lõputult, tuleb ainult lasta fantaasial lennata ning ideel teostuda. Olen läinud seda teed, et valmistan põhiliselt kaelakeedele ripatseid.
Kuna olen alles vaigust ehte meisterdamise tee alguses, siis väga kindlat stiil pole veel välja kujunenud. Üks põhilisi elemente, mida kasutan on see, kui murtud puidutükil jääb näha võimalikult palju erineva pikkusega puidukiusid, mis minu arvates teebki igast ehtest ainueksemplari. Minu ehted on kavandatud vormilt lihtsaks, kuid ühendades kaht täiesti erineva iseloomuga materjali (vaik ja puit) üheks, ilmneb ehte keerukus. Mõnede disainilahenduste hulka kuuluvad ka teised materjalid, mitte ainult puu ja vaik. Nagu näiteks katki läinud ehte pärlid, akrüülvärv puidupinna ilmestamiseks, kuivatatud lilled või metsas jalutades korjatud sammal. Inspiratsiooni ammutangi looduses jalutades ning sealset värvigammat jälgides.
Põnevust ja katsetusi ripatsite valmistamisel jagub, kuna olen kõike siiani tehtut ise omal käel õppinud. Soov on ka ripatsitest edasi minna ning teha kõrvarõngaid ja luua tootesarju erinevate läbivate elementidega.
Kuidas ma seda teen?
Ehete valmistamine algab sellest, et kõigepealt tuleb puukuurist, metsast või mujalt kogunenud puutükid sorteerida ja parajaks lõigata. Peamiselt kasutan ma tammepuitu, kuid katsetan ka teiste puudega nagu saar, kask, mänd. Kui puutükid on välja valitud, alustan nende murdmisega. Ka murdmisel on oma tehnika, et puidu ots jääks võimalikult sakiline ja erineva pikkusega puidukiududega.
Sellele etapile järgneb puu juppide kaunistamine, kus lasen mõtetel lennata ja vaatan kuidas mind just see tükike kõnetab. Kas ma lisan talle värvi või tahaks ta endale lille kaunistuseks või hoopis pärlit südameks. Edasi paigutan kaunistatud puutüki silikoonvormi või meisterdan teibist ja plastpakendist ümbrise, kuhu valan lõpuks juurde epoksiidvaigu. Vaiku toonin samuti vahest kui olen nii oma kavandis plaaninud.
Paari päevaga kuivavad puit ja epoksiidvaik üheks ning saab minna edasi järgmise etapi juurde, milleks on puidu ja epoksiidvaigu tükile kuju andmine. Detailile kuju andmine käib lihvimise teel. Siin etapis vaatan ma taas tükikesele otsa ja mõtlen mis kuju tulevane ripats endale tahaks saada. Visandid teen paberile ja edasi kannan toorikule. Kõigepealt vormin kuju lihvmasina ja freesi abil. Kui kuju on vormitud, lihvin veel käsitsi järjest peenemate liivapaberitega. Lõplik viimistlus toimub poleerimispastaga poleerides, kuni puit on siidiselt pehme ja epoksiidvaik läbipaistev ning läikiv.