Meistri lugu
Nati Asi
rõivameister
Oma teadliku tööinimese elust olen õpetanud lapsi, nii suuremaid kui väiksemaid. Elukutselt klassiõpetaja, hiljem täiendanud end ka lasteaiaõpetajana. Mulle meeldib väikese inimese siiras soov ja huvi tunda, märgata ja kogeda midagi täiesti uut ja põnevat. See avastamisteekond on õpetaja jaoks väga suur vastutus, sest iga silmapaar peab oma elutee alguses kogema ja nägema just neid väärtusi, mis saadaksid teda läbi kogu elu.
Õpetaja töö on iga päev kordumatu, ometigi oli minu salajane soov teha midagi oma kätega. Käsitöö meeldis mulle juba kooliajal, kuid suuremat tähelepanu sellele pöörata polnud mul siis aega. Hobideks on veel laulmine, rahvatants ja käsitöö.
Kuna olen põline räpinlane, siis otsustasin õppima minna Räpina Aianduskooli , erialaks rahvuslik tekstiilkäsitöö. Kool avardas mu silmaringi ja tegi heas mõttes käsitöösõltlaseks. Koolis õppisime palju ja erinevaid tehnikaid, kuid mind köitis kõige enam õmblemine. Igapäevase õpetajatöö kõrvalt olen end täiendanud ka Tartu Rahvaülikoolis. Minu uus armastus on naturaalsetest kangastest mugavad rõivad nii lastele kui ka nende emmedele.
Mäletan esimesi rõivaid oma väiksele pojale. Poes polnud väga valikut, aga minu poeg pidi endale midagi nunnut saama. Õmblesin ise! Ausalt öeldes, oli mul ikka julgust, sest tegelikult õmmelda ma siis eriti ei osanud. Tahe oli väga suur! See tahe midagi ise luua ja õmmelda on minus kogu aeg olnud.
Kuidas ma seda teen?
Kõik saab alguse kangast. Uut kangast käes hoides hakkab mõte kohe liikuma – kellele sobiks, millise tegumoega peaks rõivas olema ja veel palju erinevaid mõtteid. Mulle meeldib mängida kangastega. Sobitan omavahel kokku erinevaid mustreid ja värvitoone, luues kandmiseks põnevaid üksikrõivaid kui ka komplekte ja nn ühtekaid komplekte emme -laps, õed-vennad jne.
Minu loodud rõivad on mulle väga olulised. Räpina Aianduskoolis kirjutasin lõputöö, kus uurisin lähemalt Räpina rahvarõiva sümboolikat. Oma tootemärgi kujundamisel olen inspiratsiooni saanud just Räpina rahvarõivaste kirivööst. Kasutan seda mustrit lugupidamise ja uhkusega. Lisan tootemärgi oma loodud rõivastele.
Mis paneb mind edasi liikuma? Tagasiside ja minu rõivakandja siiras rõõm ja tänu. Kui näen oma loodud-õmmeldud rõivaid tänavapildis, annab julgust edasi tegutseda ja kindlasti teeb südame soojaks!