Meistri lugu
Maiu Vares
kunstnik
Mina olen Maiu, illustraator ja kunstnik Räpinast.
Olen kunsti armastanud juba lapsepõlvest peale. Mäletan, kuidas ma tihti oma joonistusi elutoas kunstinäituseks seadsin ja pereliikmeid vaatama kutsusin. Lasteaiaaegne kunstiringi õpetaja on hiljem rääkinud, kuidas ma toona igas tunnis tööülesannet kuuldes alati küsisin, et kas ma tohin seda teemat hoopis nii või naa moodi teha ning aasta lõpus olidki kõik mu tööd teistest pisut erinevalt lahendatud.
Põhikooli ajal hakkasin peale koolitunde bussiga käima Tartu lastekunstikoolis, kus omandasin esimesed teadmised klassikalisest joonistamisest, maalimisest, perspektiivist, värvusõpetusest jne. Koju jõudsin iga päev alles hilisõhtuks. Kooli kunstiõpetuse tundides tõid klassikaaslased mõnikord salaja oma pilte minu lauale, et ma need valmis maaliksin. Kui sõbrad küsisid, kas tahan suurena kunstnikuks hakata, siis kujutasin endale ette baretiga molberti ääres seisvat tegelast, kes maalib ette sätitud vaase ja volangidega kangaid. Ei, selliseks kunstnikuks ma küll saada ei tahtnud.
Hiljem sain muidugi aru, et kunstnikuks olemine võib sellest kujutlusest palju erineda ja olla väga lõbus ja vajalik töö. Peale gümnaasiumi lõppu läksin õppima Tartu Kõrgemasse Kunstikooli (praegune Kunstikool Pallas) meedia- ja reklaamikunsti eriala. Esimese õppeaasta järel läksin suvel Southwestern Advantage programmiga USA-sse raamatuid müüma. Ühest proovimise suvest sai aga kuus suve erinevaid kogemusi, mis mu hilisemat elu ja maailmavaadet palju mõjutanud on.
Peale kõrgkooli ja raamatumüügi perioodi lõppu tõi elu mind Räpinasse, kuhu esialgu plaanisin jääda vaid ajutiselt. Sattusin kogemata Räpina loomemajja ning varsti sain aru, et seekord on „ajutiselt“ hoopis päriseks ja see on olnud üks mu parimaid otsuseid siiani. Räpina loomemajas töötasin 4 aastat programmijuhina ja juhendasin erinevaid loomingulisi töötubasid lastele ja täiskasvanutele. Selle perioodi sisse on muuhulgas jäänud 2 isiklikku kunstinäitust, 1 esikoht ja 1 laureaadi koht rahvusvahelisel disainikonkursil ja Põlvamaa aasta kultuuritegelase tiitel. Põhitöökoha teatepulga andsin edasi emapuhkusele jäädes, kuid töötubasid juhendan siiani. Kõige pisemate kunstihuviliste juhendamine meeldib mulle eriti, sest nendes tundides olen mina ise kõige suurem õppija. Praegu veedan palju aega ühe imelise tüdruku emaks olles, teda oma tegemistesse kaasates, õpetades ja õppides.
Kuidas ma seda teen?
Minu töö peamiseks väljundiks on põnevate illustratsioonide loomine, personaalsete meenete ja kingituste maalimine ning pilkupüüdvate reklaammaterjalide kujundamine. Siiski ei pea ma kunsti oma tööks, minu kõige olulisem ülesanne on aidata oma klientidel täita nende eesmärke ning kunst on mu vahend selle saavutamiseks. Minu looming on segu erinevatest tehnikatest ja materjalidest – digitaalsed joonistused ja illustratsioonid, traditsioonilised pintslid ja värvid paberil või hoopiski puidu ja mõne muu materjali kombineerimine. Nii on mu tegemistes alati uut õppimist ja vaheldusrikkust, sest iga uue ülesandega silmitsi seistes valin vahendid just sellest väljakutsest lähtuvalt. Enamus minu töid saab alguse mõnest lahendust vajavast olukorrast, kuid üha enam pikin nende ülesannete vahele ka selliseid loomingulisi tegemisi, mis mu pähe ideedena pikaks ajaks kripeldama on jäänud.
Kunst on minu viis rääkida lugusid. Ma võtan iga oma tööd väga personaalselt, panen iga uue illustratsiooni sisse tükikese oma hinge ja näpuotsaga krutskeid.